Hei,

Nonii oleme jälle kõiki hoidnud teadmatuses. Lihtsalt piiramatu interneti ligipääsu  endiselt jällegi ei ole.

Kõik see pull hakkas eelmine esmaspäev, kui ma sain kõne Nelelt, et vaja kiiresti lennuki peale tormata ja Adelaidi sõita(Lõuna-Austraalias), kui tööd ikka soovime. Nii siis saatsin Mirkole sõnumi, et ta teaks, mis minul või meil plaanid peaksid olema. Pärast tööd siis sõime oma viimase õhtusöögi ning mina asusin asju pakkima. MA olin juba vägagi kindle, et ma pean üksi minema. Kuid ei Mirko otsustas siiski kell üks öösel, et ta tuleb minuga kaasa.

 Teisipäeva hommik algas varakult, sest oli vaja süüa ning viimased toimetused ja kirjakesed valmis kirjutada. Siis jätsime pererahvaga hüvasti ning asusime rongijaama poole. Esimesest rongist jäime loomulikult maha aga need rongid käisid iga 30 minuti tagant seega ei olnud kaua passimist. Lennujaamas jõudsime ilusti eha check-innid ja läksime juba turva väravatest läbi.  Ja varsti oligi aeg kui astusime lennuki peale ja nautisime 2 tunnist õhulendu Austraalia kohal. Pärast maandumist pidime Nelet ja Kaidot ootama umbes 4h. Käisime siis IKEA poes ja sõime ka kõhud mõnusat sööki ja Daimi kooki täis. Siis lõppeks saabusid kaua oodatud sõbrad , kellega siis nüüd ka edasi oleme seigelnud.

Õhtuks peatusime Lameroos, sest see oli lähedal meie tulevasele töökohale. Öö magatud siis läksime hommikust sööma ja pärast seda asusime Pinnaroo poole teele, et siis ülemusega kohtuda ja teha väike intervjuu. Kõik sujus seni kuni ülemus ütles, et arvatavasti selle nädala jooksul ei saa teha medicali ja tööle vast ei saa siis kaa nii pea. Sest ilma medicalita siin sellistes töökohtades tööle ei võeta. Medical on siis test, kus tehakse kindlaks, kas sa jood või tarbid narkootikume.

Pärast ülemusega kohtumist suundusime siis öömaja otsima kuhugile ranniku lähedale. Selleks kohaks sai siis Victor Harbor. Ööbisime caravan pargis kabiinides, kus öö neljale maksis 88 dollarit. Aga see oli täitsa mõistlik hind võrreldes teiste hindadega. Ja selle hinna sisse kuulus kõik vajalik. Victor Harboris veetsime kolm ööd. Vahepeal käisime graniidi saartel, otsisime jugasid ningrahvusparke, kus saaks grillida. Kõik väga mõnus!

Laupäeval siis pakkisime oma kodinad kokku ja suundusime jällegi jugasid otsima, ja mille me leidsime oli üli ilus koht! Tegime palju pilte, aga pildile ei mahu kõik see, mis silm näeb- kahjuks. Aga meie matkamine mägedes venis pikemaks kui arvasime ning hiljem oli raskusi karavani pargi leidmisega. Sest kahel läpakal mõlemil aku tühi. Seega ei olnud suuremat interneti võimalust. Aga õnneks on tänapäeval leiutatud ultramoodsad telefonid, mis võimaldavad ka internetti. Ja siis leidsime mõne karvan pargi numbri ja helistasime ning ohh imet me saamegi kuhugile ööbima, ei pidanudki ööd autos veetma. Kuid öö veetsime hoopiski telgis. Aga ööd on siin suhteliselt jahedad. Ja kuna ilmadega ei ole kaa väga vedanud siis vahepeal on siin eriti külm. Ja sellisest maapeal magamisest on juba kõik kondidki valusaks jäänud. Selline telgiplatsi rentimine maksab meile 42 dollarit öö nelja peale jällegi. Aga siin on vetsud, pesemis, söögitegemis võimalused. Seega jällegi ei ole kõige hullem. Eile sain siis kõne haiglast, ja ohh imet öeldi, et homme helistame tagasi ja ütleme, kuna võite tulla proove andma. Seni pole helistatud aga eks ole näha millal. Kui mingiks kellaks ei ole seda tehtud siis ega meie oleme halastamatud, meie helistame ise! Sest töö soov on meil veres! Aga täna oli algul meil plaanis kuugile mujale minna, sõita aga kahjuks meie kallis autojuht Kaido tunneb end halvasti natuke haigeks jäänud. Aga poputasime teda natuke ravimite ja teega, loodetavasti on ta varsti jalul. Muidugi meie autos on neli autojuhti, aga keegi meist ei ole väga siin Austraalias veel sõitnud ja kuna see ainuke masin siis väga ei julge rooli minna, et  sõitma hakata.

Nii aga see oli siis lühikokkuvõte meie poolt ja meie tegemistest, ärge muretsege, meiega kõik korras!

Tsauki issid,emmed,vanaemad,vanaisad, õed-vennad, sugulased ja sõbrad ! J

Peatse jälle nägemiseni!

Manna