Noo tsau!
Jällegi utsitati mind tagant,et blogi kirutaksin!

Niisiis , Umbes kolm nädalat olen töötanud Mirkoga koos Gini Yard Crew's(Aias). Meie töö seisneb siis aia koristamises , veokite moodulitest maha laadimises ,prügiveos ning moodulitele plastiku tagasi peale panemine, kui tuul on selle maha lennutanud. Töö on ise enesest lihtne, aga iiiigaaav.  Saame 22.95 dollarit tunnis, milest läheb 13% makse maha. umbes 20 dollarit puhtalt kätte. Töö oli alguses 6-st hommikul kuni 6-ni õhtul, seega 12h . Aga nüüd pärast vihmasadusi otsustasid suured ülemused, et ei ole vaja 12 tunnist tööpäeva, saab ka 10h hakkama. Sest talve poole on hommikuti väga, väga külm(umbes -4 või isegi - 19) nagu kõrbetes ikka ning päeva peale tuleb umbes 20 kraadi sooja või isegi rohkem. See -19 kraadi oli olnud umbes 9 aastat tagasi. Aga lund selles rajoonis ei saja, kuigi Sydney läheduses oli isegi sadanud esimestel kõlmadel öödel. Nii, et ega see Austraalia nii soe maa ei olegi , kui arvasime.
Nüüd siis hetkel kestavad meie tööpäevad 7-st hommikul kuni õhtu kella 5-ni. Meie päevas on kolm suuremat pausi, ja ülejäänu aja võime tunnis teha ühe 5minutise pausi, et teed/kohvi endale teha või käia WC-s. Aga meie töö on selline vabam, teeme oma pause siis kui ise soovime ja heaks arvame. Kirjutasin ennem, et laeme veokitelt mooduleid maha. Mis see endast siis kujutab. Sellise masinaga nagu Moonbuggy laetakse mitme tonnised moodulid veokitelt masinale, mis omakorda toimetab mooduli erinevasse sektsionisse, kuhu see siis eelnevalt on määratud.Selle määrab Weightbridge/office inimesed. Ja meie võtame oma redelikese ja rehad ning lähme rekka treileri peale, et siis maha jäänud puuvill kas Moonbuggy peale lükata või siis maha visata. Siis astume redelislt maha ja teeme rekka teise treileri. Ja üdiselt ühe rekka maha laadimine võtab aega umbes 15 minutit. Kui juhuslikult rekkasid ei ole siis rehitseme ümber moodulite kõik maha langenud või kõik mis suurem tuul võib minema lennutada kokku ja hiljem korjame oma auto peale, mille täis saamise korral, lähme tühjendame gini. Ja kõik algab uuesti. Prügivedu teeme vähemalt 2 korda nädalas, kui rekkasid väga palju ei tule. Prügivedu näeb välja nii, et korjame kõik prügi autole ja sõidame kuhugile pära põrgusse, mis võtab vähemalt 20 minutit sinna ja 20 minutit tagasi sõiduks ning siis prügi maha laadimine,kaa umbes 20 minutit. Nii aga see ei ole ju huvitav jutt.

Nii, sündmusi/äpardusi, mis tööl juhtunud.
Parasjagu kui moodulite vahelt cottonit autole laadisime, ja vahetasime rida, siis ma seisin auto tagumise kasti peal ning Mirko mõtles mind natuke ehmatada , aga hoopis sõidutas mind mooduli ja auto vahele nii, et ma karjusin nagu segane ja suutsin ainult auto kasti istuda, sest ei tundnud oma jalgu. Aga kõik on korras, ainult sinikas on ikka veel mälestuseks, kuigi see äpradus juba 2 nädalat vana.

Mirko on nüüdsest Garfield, sest mitte et ta laisk oleks aga talle lihtsalt meeldib süüa ja magada(Mirko enda sõnad) Rekka juht ja Paula(kaastööline, 58 aastane) kutsuvad teda nüüd nii.
Mulle tehti ka kompliment, Rekka juht: Lisaks sellele, et oled hea välimusega , on sul ka väga hea karakter! Noo ma tänan! :D

Ja kogu aeg kui juhendan kas rekka juhti või Moonbuggy juhti, siis alati nad naeravad mu üle, noo juu siis olen Kloun! :D
Ja ükspäev, rekkade mahalaadimisel, unstasime redeli maha ja pidime rekkale kuidagi teisiti saama ning, mis arvate, Jõehobu Gloria ei saanudki rekkale, sest ei jõudnud ülesse minna, kukkusin maha! :D Rekka juht võttis käest kinni mõtles, et aitab, aga ikkagi ei suutnud, ja mirko lükkas mind altpoolt. Aga ei , sain jällegi oma jõehobu tiitlile ainult tunnustust ja kõik said minu üle naerda.

Nooh, ega rohkem vist olegi midagi.

Tagasi kodumaalne naasmise kohta ei oska hetkel mingit teavet anda veel, võtama nädala kaupa ning kodunaasmise aeg jõuab iga päevaga järjest lähemale!:) Kodu kallis kodu, varsti tulen/tuleme!:)

Suured tervitused teile ning peate tänama Mammut, kelle pärast ma end nüüd kokku võtsin! :D Tsau Mammu! :)

No Tsauu! :)

Nii palju on vahepeal juhtunud. Nimelt siis Mirko on taas minuga koos, siin Morees. Ning meil ei ole enam Celicat. Mootor läks katki! Plahvatas. vsjoo!
Püüan alustada otsast.
Teisipäeval 26.04.11 helistas Mirkole Gini ülemus. Kas tahaksid tööd, sest keegi lahkus töölt.  Niisiis pakkis Mirko asjad ja asus järgmisel päeval teele.
Kolmapäeval umbes kolme ajal päeval saatis Mirko mulle smssi, et äkki saaksin talle järele minna Haysse, mis oli minust umbes 800 km kaugusel. Aga mul oli veel 2h vaja tööd teha. Pärast töö lõppu läksin koju  ja noo mis muud küsisin Nelelt ja Kaidolt nende kallist suksut ja viisin Kaido tööle, edasi hakkasin sõitma Hay poole. Muidu ega see sõit ei olekski eriti kohutav olnud, kui eelnev öö oleksin saanud ilusti magada. Aga kuna Nelel ja Kaidol oli vaba öö siis nad olid üleval ja tegid süüa ning vaatasid oma seriaale arvutist. Ning kolmapäeva hommikul magasin veel sisse kaa. Olin väga pahur. Kuid päeval tegid nad mule toreda üllatuse! :) Tõid mulle piparkoogimehikese, kinder bueno ja tassike kohvi, selle eest, et mul magada ei lasknud . Nunnu juu! :)
Aga nii Kolmapäeva õhtul kell kuus peaaegu kell seitse sain Moreest minema. Olin juba tol hetkel väga väsinud aga Mirko oli vaja ju Moreesse saada. Tal ei olnud võimalik bussi või lennuki peale minna, sest seda tavaari, mis meil loxtonis oli, seda lihtsalt isegi kahe inimese jaoks tassida oleks liiast.
Tegin umbes 5 vahepeatust. Üks oli söögi ja kütuse peatus ning teised jalasirutus ning pissipeatused . Söögiks ikka vana hea McDondalds. Sest kell 00. ... Läbi enam kuskilt ju midagi korralikku ei saa. Väga mitmetel kordadel püüdsin mõne auto kinni, et üksi pimedas ei peaks sõitma. Eriti sellepärast, et känguru võib ju tee peale hüpata ja endal vähe kindlam kui näen kuidas tee ees kulgeb. Aga üks hetk võtsin ennast rekkade sappa. Aga ega nad mind kaua ei tahtnud enda taha. Nii pea, kui tee muutus kahe realiseks, võtsid nad hoo 110-lt nii umbes 60ne peale! Aga mina ei möödunud neist . Olin nagu takkjas taga. Lihtsalt  ei soovinud üksi sõita. Aga kuna siin Austraalia teede ääres on hästi palju rekkade ja tava juhtide puhke alasid siis nad suundusid sinna ja mul ei jäänud muud üle kui lihtsalt mööda sõita. Üksinda sõit algas. Aga eii läinudki kaua , kui leidsin juba uue ohvri, kelle taga sõita, aga tema kätte saamiseks ületasin ka natuke palju kiirust 110ne alas sõitsin 150ga vb ka 160ga. Ja igal pool olid sildid, et NSW(osariik) kasutatakse kaameraid. Ups. Noo loodetavasti midagi halba ei juhtu. Ja väga mitmel korral mõtlesin, et nüüd läheks küll puhkealasse puhkama aga kus sa sellega, pidin ajaga vidu sõitma, sest pidime järgmise päeva õhtuks tagasi olema, et Kaido saaks autoga tööle minna.
Kui olin Haysse jõudnud , otsisin Mirko hotelli üles, kus ta parasjagu viibis ja olimegi jälle koos! :) Nii kaua kuni Mirko läks hotelli toast asju võtma, kutsusin ühe pisikese krantsitaolise koerakese auto juurde, ise ma loomulikult ei tahtnud autost välja minna , sest nii külm oli.. JA loomulikult koer hüppas sisse, istus siis juhiistmele ja kui Mirko tuli tagasi, läks koer ilusti tagumisele istmele . Istus nii ilusti ja kuulekalt. Aga siiski mirko käskis  koera autost välja võtta! Nii halb oli seda teha, sest kutsul oli ju kaaaa külm. Ja ta sobis nii hästi. :D Hea meelega oleksin endale võtnud! :D Vägagi mitmel korral olen soovinud omale siin Austraalias koera võtta aga noo mis ma koeraga pärast peale hakkan :D Aga siis liikusime meie Celica poole! Et Mirko ja minu asjad ära võtta autost! Oeh, nii nukker kuidagi! Ta oli ikkagi nii ilus ja nunnu! Meie esimene sportauto! Niisiis, kuna eelmine päev üks naine oli pakkunud Mirkole, et kui abi vaja tule ja koputa uksele, sest tema farm oli autole väga lähedal. Ja noo mis seal ikka, Mirko läks ja koputas ja küsis, kas tahaksite selle auto endale võtta või viia lammutusse vms, sest Austraalias saab trahvi, kui jätta auto tee äärde. Mirkole pakuti natuke ka auto eest raha aga ta otsustas mitte võtta! Sest mis seal ikka, parem anda tasuta auto ära, kui saada trahve auto eest. Siis asusime tagasiteele. Ja Hay linnas hommikul nägime veel seda koerakest elegantselt liikumas, keel väljas ja siblis ringi! Ta oli lihtsalt nooo niiii armas. Nii ilusad silmad! Suured! Vot!
Aga jõudsime ilusti kella 16.55 Moreesse jõudsime ka mõned asjad autost maha laadida, kui Kaido juba tööle ruttas. Nüüdseks on sellest juba nädalake, mil me Mirkoga koos ühe katuse all. Kõik kulgeb hetkel väga hästi. Loodetavasti jätkub see sama moodi!:)

Olge mõnusad ilusat kevadet ja peagi algavat suve ning meile karsket sügist ja külma talve! :D

Teie Manna:)