September 19, 2010

TSAUKIIII! :D

nonii te pole meist nüüd sellest ajast peale midagi kuulnud kui seal rongijaamas olime Brisbanes. Saime siis hommikul ärgates osta piletid Bundabergi ja quess what? need maksid 68 doltsi nägu ja rong läks alles kell 17.00. Appi pidime veel miski 10h passima seal. Lõppeks rongi saime siis hakkas asi aina paremuse poole minema kuni praeguseni. Sõit ise oli suht väsitav - miski 4.5h aga istmed olid pehmed jne. Võtsime rongist 2 kohvi ja 2 puuvilja kooki kokku 6 doltsi. Jõudsime siis Bundabergi kell 21.25 ja noo ülla-ülla hostel oli muidugi kinni kuhu minna tahtsime. Kämpasime niisama ringi, kuulasime telefonist Koit Toomet ja otsisime Westpaci automaati et oma viimased rahad kaardilt ära võtta. Pärast seda läksime tagasi rongijaama juures asuva 24/7 avatud poe juurde. Plaan oli siis selleks 1 ööks peavarju küsida et jörgmine päev minna hostelisse. Esimene naine vastas et tal maru väuke korter ja poeg elab ka seal, et kuiiidaaagi ei mahu. Varem olid aga juba poe ette saabunud 2 naist mõlemad eri autodes, võtsid poest süüa ja istusid vanema naise autosse. Ma ikka oma 15 mintsa nillisin et nooo kas minna või mitte. Lõppeks sain siis julguse kokku ja läksin küsisin mispeale lahked naisterahvad kohe telefoni haarasid ja helistama kukkusid. Lõppkokkuvõttes sai ta ühenduse sõbrannaga kes lubas meid oma haagises ööbida. See oli poole tunni tee autoga linnas välja, ning seesama naisterahvas viskas meid ka ära siia. Vapustav lihtsalt, pole varem selliseid inimesi kohanud. See kelle juurde ööbima tulime pakkus seda kohta veel tasuta. Kohale jõudes oli voodi tehtud ja kuum kohv ootas laual. Jäi siis kokkulepe et kui tahame hommikul linna minna siis tuleb seesama autoga naine meile järele jne. Hommikul tuli perenaine küsima et mis me siis plaanime aga otsustasime koos et ei lähe sinna hostelisse kuna oleks pidanud tüesti KÕIK raha sinna alla panema ja vbla poleks ikka tööd saanud. Seega perenaine lubas helustada paari kohta siin lähedal ja küsida kas on midagi. Siin siis 5km kaugusel ja 15km kaugusel mõlemad ananassi farmid. Teines päeval ehk siis eile niisama tuiasime mööda seda farmi ala ringi ja uudistasime. Ikka täiesti farm noh! Kanad ja pardid puuris, vana traktor õuepeal jne :D Perenaine tegeleb mingisuguste kujukeste tegemisega, keedab moosi ja igast muid vidinaid veel. Peremees hetkel töötab pagarikojas kus asendab kedagi, kellel käsi rullikute vahele jäi. muide ta saab siin 25-51 dollart tunnis selle eest. siis nad veel kasvatavad kasvuhoones taimi ja maitseaineid ning kõike seda käivad turgudel müümas. piltide järgi tundub räämas maja ja sjuuke räsitud kuid tegelikult nad on teistsuguse ellusuhtumisega inimesed lihtsalt. nad ei rüga et osta suuremat maja või kallimat autot, maad pidi neil vist 800ha olema ja veel kuskil mingi korralik korter ookeani ääres. lihtsalt nad teenivad et reisida ja siis rahulikult tegeleda sellega mis neile meeldib. Nii Õhtust sõime ka nende juures. oli siis kana ja köögiviljad. Kõik tundus nii kuradima toores olevat :D aga noo see vast meiel kui eestlastelke ainult. Ajasime juttu ja uurisime elu. Peremees rääkis et siin tsitrusefarmides greipe korjates on kiiremad vennad kuni 4000 krooni PÄEVAS. Okei läksime siis magama ära, plaan oli 9 ärgata aga no luugid avasime ehk 12 ajal taaskord. tegime perenaise antud muna ja peekonit hommikuks. Tiba soolased said aga saime ilusti söödud. Siis läksime... ahjaaa ma polegi ju jõudnud rääkida. neil on siin puuris mingi ulmesuur papagoi ka. üleni valge ja kollane suur tutt peas. Paari sõna oskab ka öelda :D näiteks oma nime Harry korrutab pidevalt ja näiteks kui ära minna tema juurest siis ta ütleb iseendale Bye Harry. Nii jutuga edasi. söök söödud siis läksime maja juurde kämpama,  viskasime papagoile käppa ja läksime tuppa. neile olid poeg, poja naine ja nende tütar külla tulnud. poeg oli ehtne viiking punase pea ja habemega, tegime nende kulul natukene nalja ja siis kutt ütles et sõbrad kutsusid ka teda viikingiks. Istusime natsa netis kuni peremees magama tahtis sest ta pidi 6ks tööle minema. Siis läksime Manniga välja oma haagise ümbrust korda tegema ja korjasime oksi lõkke tegemiseks. need tehtud siis vedasime toolid põllu äärde ja seal pidi känksid varsti tulema. ootasime oma tund aega ära ja siis kui alla andsime ja toole kokku koristama siis ma järsku karjatasin VAATA SEAL! kuna mann lühinägelik ja prille kaasa ei võtnud siis tema ei näinud suurt midagi aga mina nägin ikka mõned kängurud ära. ühel oli isegi pisike pauna sees. kepsutasid ringi seal, kuid siinsed on suhtkoht arad ja kui liigutada rohkem või häält teha siis panevad pagema. No ma sis uurisin nende tegemisi natuke aega kuid kaua sa ikka neid vahtida jõuad. Aitasime pereniasel kanu ja parte toita. Kukk tahtis hirmsasti naiskale kallale tulla, viimane pidi end ämbri ja miski nuiaga kaitsma. Käisime ka õhtusöögi tarbeks kohalikku rohelist korjamas, Suchinid, chilid, siis mingid asjad veel. Perenaine andis veel paar rükki lambaliha. Kuna täna pidime omal käel hakkama saama siis mina (mirko) asusin pulti, kuna mann nagunii lambast ei tahtnud midagi kuulda. kuna ma ka esimest korda seda küpsetama pidin siis ei osanud muud mõelda kui viskasin selle liha koos kartulite, ubade, suchinide, chillide ja muu traaniga potti, sool takka ja tuli alla. poole tunni pärast oli lõhn juba paljulubav. mingi aja prast võtsin kartulid ja lamba potist, viskasin pannile ja pruunistasin üle. Muu roheline jamps.. selle kurnasin ära ja panin taldrikule. kui kartulid ja lambuke ka valmis sai, sarveerisin ja oligi valmis. esimese korra kohta isegi üsna norm. (jaaaa maa teaaan ennast kiitmast ma ei väsi jnejne. aga mann kiitis ka :D ) Praeguseks siis tulime tuppa, marianna harjutab inglise keelt seal perenaisega ja mina siis täidan blogi ja hakkan kohe pilte lisama. Pilte saate ikka samalt aadressilt, võtke viimane leht lahti jne. Ah kurat kõige tähjtsam jäi rääkimata. Perenaine helistas uuesti sinna 5km kaugusel asuvasse tallu ja teisipäevast hakkame siis ananasse korjama. siin kohalik peremees ütles et 18 dollarit tunnis on selline tavaline taks aga eks näis palju me seal siis teenima hakkame. perenaine mainis ka et viisa pikenduse jaoks meil vaja 3 kuud farmi mispeale talle siis vist vastati et kui on normaalsed töölised siis pole probleemi. Niiet siiani tundub küll hästi minevat. Loodame siis et tööga ka kõik sujub ja jalad lõpuks alla saame. Loodetavasti siis 3 kuu pärast linnas tagasi ja kuskil baaris või linnasemas kohas tööl. okeii tsaupakaaa praegu!

2 comments:

  1. Päris huvitav seiklus teil Saate varsti raamatu välja anda:D Julgus maksab;)

    ReplyDelete
  2. huvitav jah.meil ka üks rademaris töötaja tuleb sinna austraaliasse,ja rääkis ka et 3 kuud farmis siis saab viisapikendust.jutt jumala õige..olge tublid!

    ReplyDelete